Bông-bûn La-teng jī-bió

Bông-bûn lating jī-bió (Bôngkóo-bûn lating jī-bió; Bôngkóo-gú: Монгол Латин Ясэг (Mongol Latin üseg); Bôngkóo lating-bûn: Mongol Latiin ysyg; thuân-thóng Bôngkóo bûn: ᠮᠣᠩᠭᠣᠯ ᠯᠠᠲ᠋ᠢᠨ ᠦᠰᠦᠭ; kok-tsè im-piau: [ˈmɔŋɡɔɮ ɮɑˈtin usəx]), tī 1931-nî teh Bôngkóo-bûn tsìng-sik tshái-iōng. Uì 1939-nî, ín-ji̍p lating jī-bió ê tē-2 ê pán-pún; m̄-koh pīng-bô kóng-huàn tshái-iōng. Pīng-tshiánn tī 1941-nî hōo kiril jī-bió lâi tshú-tāi.[1]

Jī-hû

siu-kái

Jī-hû ê tshing-tuann

siu-kái
IPA a e i ɔ ʊ ɵ u n
ŋ
m ɮ p
w
f χ
h
q
ɡ
s ʃ t t͡s t͡ʃ d͡z d͡ʒ j r h
Bôngkóo
Lating 1931 -

1939

A E I O U Ɵ Y N M L B P F K G S Ş T D C Ç Z Ƶ J R H
1939 -

1941

A E I O U Ö Ü N M L B P F K X G S Sh T D C Ch Z J Y R H
Kiril А Э И О У Ө Ү Н М Л В П Ф К Х Г С Ш Т Д Ц Ч З Ж Й Р Х

Bó sang-khì sat-im thong-siông si̍t-hiān tsò lô-im [b d dz dʒ ɡ/ɢ], hui phīnn-im huat-im thong-siông huat tshing-im tsì [ɸ ɬ].

Lē-bûn

siu-kái
Thuân-thóng Bông-kóo bûn-jī
ᠮᠠᠨ ᠤ ᠤᠯᠤᠰ ᠤᠨ ᠨᠡᠶᠢᠰᠯᠡᠯ ᠬᠣᠲᠠ ᠤᠯᠠᠭᠠᠨᠪᠠᠭᠠᠲᠤᠷ ᠪᠣᠯ ᠘᠐᠐᠐᠐ ᠰᠢᠬᠠᠮ ᠬᠦᠮᠦᠨ ᠲᠡᠢ᠂ ᠤᠯᠤᠰ ᠤᠨ ᠣᠯᠠᠨ ᠨᠡᠶᠢᠲᠡ ᠶᠢᠨ᠂ ᠠᠵᠤ ᠠᠬᠤᠢ ᠶᠢᠨ ᠲᠥᠪ ᠭᠠᠵᠠᠷ ᠤᠳ ᠣᠷᠣᠰᠢᠭᠰᠠᠨ ᠶᠡᠬᠡᠬᠡᠨ ᠣᠷᠣᠨ ᠪᠣᠯᠤᠨ᠎ᠠ᠃
ᠲᠤᠰ ᠤᠯᠤᠰ ᠤᠨ ᠳᠣᠲᠣᠷ᠎ᠠ ᠠᠴᠠ ᠭᠠᠷᠬᠤ ᠲᠦᠭᠦᠬᠡᠢ ᠵᠤᠶᠢᠯ ᠢ ᠪᠣᠯᠪᠠᠰᠤᠷᠠᠭᠤᠯᠬᠤ ᠠᠵᠤ ᠦᠢᠯᠡᠳᠪᠦᠷᠢ ᠶᠢᠨ ᠭᠠᠵᠠᠷ ᠤᠳ ᠢ ᠪᠠᠶᠢᠭᠤᠯᠬᠤ ᠨᠢ ᠴᠢᠬᠤᠯᠠ᠃
Lating 1931-1939
Manai ulasiin niislel koto Ulaanbaatar bol 80 000 şakam kyntei, ulasiin olon niitiin, aƶi akuin tɵb gazaruud oroşison jikeeken oron bolno.
Tus ulasiin dotoroos garka tyykii zuiliig bolbosruulka aƶi yildberiin gazaruudiig baiguulka ni çukala.
Lating 1939-1941
Manai ulasiin niislel xoto Ulaanbaatar bol 80 000 shaxam xüntei, ulasiin olon niitiin, aji axuin töb gazaruud oroshison yixeexen oron bolno.
Tus ulasiin dotoroos garxa tüüxii zuiliig bolbosruulxa aji üildberiin gazaruudiig baiguulxa ni chuxala.
Kiril
Манай улсын нийслэл хот Улаанбаатар бол 80 000 шахам хүнтэй, улсын олон нийтийн, аж ахуйн төв газрууд орошсон ихээхэн орон болно.
Тус улсын дотроос гарах түүхий зүйлийг боловсруулах аж үйлдвэрийн газруудыг байгуулах нь чухал.
Kiril jī-bió im-i̍k tsò lating jī-bió
Manai ulsyn niislel khot Ulaanbaatar bol 80 000 shakham khüntei, ulsyn olon niitiin, aj akhuin töv gazruud oroshson ikheekhen oron bolno.
Tus ulsyn dotroos garakh tüükhii züiliig bolovsruulakh aj üildveriin gazruudyg baiguulakh ni chukhal.

Tsù-kái

siu-kái
  1. Lenore A. Grenoble: Language policy in the Soviet Union. Dordrecht: Kluwer, 2003; S. 49.

Tsham-ua̍t

siu-kái
  • Mongolian Cyrillic alphabet
  • SASM/GNC romanization

Guā-pōo liân-kiat

siu-kái